Korgid löövad pidevalt läbi ja pistikud sulavad Kui elektrijuhtmestik on vana, kuid soov on ikkagi kasutada kaasaegseid võimsaid elektriseadmeid, kiputakse probleemi nägema vaid kaitseseadmes, nagu näiteks elektrikilbis asuvad kaitsekorgid, mis suurema koormuse korral välja löövad. Naabrist haltuuramees võib küll 10-amprise kaitsekorgi vahetada 16 ampri vastu ja esmapilgul võibki see probleemid lahendada, kuid elekter on kaval […]

vaata lisaks

Elektrilevi viis mais läbi elektriohualase uuringu ning 1020 osaleja vastustest selgus, et lapsevanemad ei tea, kuidas elektriõnnetuse korral käituda. Viiendik kasutaks kannatanu päästmiseks nõukogude ajast levinud aegunud harjavarre meetodit.  Segadust tekitavad muutunud nõuanded. «Näiteks vanades materjalides ja nõukogude ajal levis laialdaselt nõuanne kodustes tingimustes puidust harjavarrega juhe kannatanust eemale lükata. Ent seda täna enam soovitada […]

vaata lisaks

Meil kõigil on teada, et elektritarviteid tohib ühendada vaid sellisesse pistikupesasse, millesse pistik on sobilik. Teada peaks olema ka see, et ei tohi pistikut pistikupesast välja tõmmata juhtmest. NB! Pistikut pistikupesast välja tõmmates, tuleb hoida kinni pistikust!! Tõmmates juhtmest, võib pistikupesa lahti tulla ning tekitada sellega ohtliku olukorra. Eriti hoolsalt tuleb jälgida, kuidas lapsed pistikuid […]

vaata lisaks

Staatilise elektriga on kokku puutunud enamik meist, kuid ilmselt on vähem neid, kes on elektrit tundnud kraanikaussi, vanni, elektripliiti või radiaatorit katsudes. Ometi kohtab sellist nähtust näiteks vanemates korruselamutes, aga ka muudes metallist torustikega hoonetes. “Särtsuv” veekraan, vann või keskkütteradiaator viitab enamjaolt alati sellele, et kortermaja elektriseadmed ei ole korrektselt maandatud. Teisisõnu – vannist võib […]

vaata lisaks

Igaüks meist on tunda saanud elektrilööki sealt, kus elektrit üldse ei peaks olema, näiteks ukselingilt, autoukselt, kraanikausilt, teiselt inimeselt. Selle põhjuseks on staatiline elekter, mis tekib kuiva õhuga või kahe materjali hõõrdumisel. Nende teineteisest eraldamisel saab üks positiivse ja teine negatiivse laengu. Laengu polaarsuse määrab nende ainete omavaheline asukoht niinimetatud triboelektrilises reas. Kooli füüsikatundide elektriosas […]

vaata lisaks

Elektrivoolu toime inimesele oleneb voolu liigist, väärtusest, kestusest. Koduses elektrivõrgus kasutatakse elusolendile ohtlikku pinget 220 V. Selline pinge on faasi- ja nulljuhtme vahel. Inimene, kes puudutab korraga mõlemat juhet, saab elektrilöögi. Järgnevalt on toodud välja graafik, mis näitab võrgusagedusliku (sagedusega 50 või 60 Hz) vahelduvvoolu toimet täiskasvanud inimesele (IEC).             […]

vaata lisaks