Koduste elektriohtude märkamiseks ei pea olema spetsialist. Enamike ohuolukordade likvideerimine on jõukohane ka elektrikuhariduseta inimesele. Järgmised üheksa levinuimat viga on heaks alguspunktiks oma kodu ohutumaks muutmisel. 1. Siseruumi elektriseadmed niisketes oludes Elekter ja vesi ei ole sõbrad. Just seetõttu tuleb nii vannitoas kui ka õues kasutada niiskuskindlaid elektriseadmeid ja –tarvikuid, mis on maandatud ja […]

vaata lisaks

Külmad ilmad meelitavad paljusid kasutusele võtma lisakütteallikaid, mis siis pikendusjuhtmetega vooluvõrku ühendatakse. See võib olla aga väga rumal idee, nagu tõestab üks kogemus. Internetis on hoogsalt levimas pilt põlema süttinud pikendusjuhtmest, mis oleks võinud hävitada ühe pere kodu, ent päästjate kiire reageerimine hoidis siiski hullema ära.  «Need seadmed ei ole mõeldud suure voolutugevusega küttekehadele. Valesti […]

vaata lisaks

Elekter on meie igapäevatöös ja äripindadel tänapäeval nii iseenesestmõistetav, et mõtleme sellele harva. Iseseisvalt „täiendatud“ või kaua aega kontrollimata elektrisüsteemi rikked asetavad meid aga suurde ohtu. Milles seisnevad elektrisüsteemide võimalikud ohud ja kuidas end nende vastu kaitsta?   Elektrisüsteemi amortiseerumine Igasugune tehnoloogia vananeb ja väsib – sama toimub ka elektrisüsteemiga. Mehaanilistes seadmetes „väsivad“ kõige kiiremini […]

vaata lisaks

Tehnika kiire areng toob kodudesse aina uusi ja veelgi nutikamaid elektriseadmeid, mille rikkiminek tõsiselt elu häirib. Seepärast on oluline neid rohkem kaitsta. Sõltumata sellest, missuguselt elektrimüüjalt elektrit ostetakse, on osa elektrivõrgust tulenevatest riskidest juba seadusega maandatud. Kui juhtub, et teie koduse elektriseadme rikke on põhjustatud võrguettevõtte poolt kontrollitav sündmus, näiteks lülitamine või liini rike, saate […]

vaata lisaks

Tänapäeva elektrisüsteemis on oluline osa headel ühendustel, kus ei teki sädelust ega kuumenemist ning seepärast ei kõlba enam juhtmeotste kokkukeeramine mingil juhul. Korras kodune elektrisüsteem tähendab kindlalt paigas olevaid ning terveid lüliteid, harukarpe, juhtmeid ja pistikupesasid, samuti korrasolevat elektriarvestit ja -kilpi. „Ostes vanema maja või korteri, on elektrisüsteemi korrasoleku kontroll igati vajalik. Kaablite ja juhtmete […]

vaata lisaks

selgita lastele, et ohtlik ei ole müristamine, vaid välk, lülita välja elektriseadmed ning tõmba juhtmed seinast, hoidu eemale seinakontaktidest, neist võib saada välgulöögi, ära räägi telefoniga, see võib põhjustada elektrilist-või akustilist šoki, kustuta koldes tuli või väljas lõke, kuna suits on parem elektrijuht kui õhk, ära varju puude alla, eriti lehtpuude (juhivad paremini elektrit kui […]

vaata lisaks

Korgid löövad pidevalt läbi ja pistikud sulavad Kui elektrijuhtmestik on vana, kuid soov on ikkagi kasutada kaasaegseid võimsaid elektriseadmeid, kiputakse probleemi nägema vaid kaitseseadmes, nagu näiteks elektrikilbis asuvad kaitsekorgid, mis suurema koormuse korral välja löövad. Naabrist haltuuramees võib küll 10-amprise kaitsekorgi vahetada 16 ampri vastu ja esmapilgul võibki see probleemid lahendada, kuid elekter on kaval […]

vaata lisaks

Elektriohutuse pidev meeldetuletamine on hädavajalik, sest elekter võib osutuda väga ohtlikuks, kui sellega valesti ümber käia.  Elektrile tuleb läheneda alati mõistuse, mitte jõuga. Elektriõnnetused võivad lõppeda lausa surmaga. Seetõttu tuleb elektriga olla väga ettevaatlik ning jätta elektritööde teostamine elektriala spetsialistidele, kellel on selleks vastav väljaõpe ning oskused. Tehnilise Järelvalve Ameti statistika kohaselt toimus 2016. aastal 54 […]

vaata lisaks

Traagilised õnnetused on kerged juhtuma. Elektriõnnetused võivad juhtuda meie kõigiga, ent statistika on näidanud, et suur osa õnnetusi juhtub just eriti lastel suures mänguhoos, mil tähelepanu on hajutatud ja ohtudele ei osata mõelda. Tehnilise Järelevalve Ameti statistika kohaselt toimus 2016. aasta esimeses pooles vanuselises jaotuses kõige enam õnnetusi kuni kümneaastaste lastega. Õnnetusi toimus katkiste juhtmete või […]

vaata lisaks

Staatilise elektriga on kokku puutunud enamik meist, kuid ilmselt on vähem neid, kes on elektrit tundnud kraanikaussi, vanni, elektripliiti või radiaatorit katsudes. Ometi kohtab sellist nähtust näiteks vanemates korruselamutes, aga ka muudes metallist torustikega hoonetes. “Särtsuv” veekraan, vann või keskkütteradiaator viitab enamjaolt alati sellele, et kortermaja elektriseadmed ei ole korrektselt maandatud. Teisisõnu – vannist võib […]

vaata lisaks