Päikeseenergiast elektri tootmine omaenda kodus või ettevõttes on kõikjal üha enam populaarsust kogumas – tänaseks on Eestis juba üle 1600 päikeseelektri tootja. Kuigi päikesepaneelide paigaldamine on Eestis hoogu kogumas, käib sellega paraku kaasas palju müüte. Aitame kummutada enimlevinud eksiarvamusi.

Müüt nr 1. Päikeseenergia on kallis. Päikesepargi ehitus on investeering, mille tasuvust tuleb eelnevalt täpselt hinnata. Kui päikeseelektri tootmine on vastavuses elektrienergia tarbega ning investeeringu tasuvusaeg on sobiv, pole põhjust päikeseenergiat kalliks pidada. Kalliks osutub päikeseenergia sellisel juhul, kui päikeseelektrijaam on planeeritud oskamatult. Turul on paraku ka ettevõtteid, kes moonutavad arvutusi, et jätta kliendile arusaam lühemast tasuvusajast.

Selleks tulebki valida enda partneriks usaldusväärne ettevõte, kes projekteerib täpselt ning annab kliendile ausaid lubadusi. Kuna päikeseelektrisse investeerimine on pikaajaline otsus, mis seob teid valitud ettevõttega vähemalt 20 aastaks, tuleks valida partner, kes on kindlasti nii kaua ka olemas.

Vastupidava ja kvaliteetse elektrijaama projekteerimine on täppisteadus. Selleks, et paneelid tootlikud oleksid ning esimese suurema tuulega katuselt alla ei lendaks, peavad nii projekt kui ka paigaldus olema kvaliteetselt teostatud. Kui jaam on planeeritud oskamatult ja lohakalt, võib selle tasuvusaeg kujuneda märkimisväärselt pikemaks.

Müüt nr 2. Päikeseelektrisüsteem ei tasu end ära. Päikeseelektrijaama tasuvuse arvestamisel valitseb lihtne printsiip – võrgust ostetava elektrienergia hinda tuleb võrrelda väärtusega, mida annab päikeseelektrijaama toodang. Kui päikesejaama investeeringu- ja ülalpidamiskulu on kasutusperioodi vältel sama suur, kui on tavapärase elektrijaama poolt toodetud energia koguse maksumus võrgust ostetuna, tasub päikeseelektrijaam ennast ära. Päikeseelekter on loodussäästlik ning kuna pikemas plaanis ennustatakse võrgust tuleva elektri hinna kasvu, pole tänase, pisut kallima päikeseelektri hinna juures mõtet investeeringu võimalust automaatselt kõrvale heita.

Müüt nr 3. Päikesepargi olulisim näitaja on võimsus. Võimsus on oluline, kuid veelgi olulisem on prognoosida toodangut. Tootmisprognoosi puhul arvestatakse päikesepargi ehitamiseks planeeritavat tehnoloogiat, täpset asukohta, paiknemist ilmakaarte suhtes, füüsilisi takistusi (teised hooned, puud, korstnad jms) ja muid detaile, mille omavaheline mudeldamine annab üsna täpse pildi, kui palju energiat päikesepark tegelikult tootma hakkab. Tootmisgraafikut tarbimisgraafikuga võrreldes saab prognoosida, kui suure osa võrgust ostetavast energiast katab tulevikus päikeseenergia, ning nii saab pildi päikeseelektrijaama tasuvusajast.

Müüt nr 4. Päikeseelektrijaam aitab elektrikatkestuste vastu. Valdav osa päikeseelektrijaamu, mida me hoonete katustel, fassaadidel või maapinnal näeme, vajab toimimiseks võrgutoidet. Kui võrgust tulev toide katkeb, lülitub ka päikeseenergia tootmine välja. See tähendab, et kui tegu pole just akusid sisaldava hübriidlahendusega, ei püsi päikesejaam elektrikatkestuse korral paraku töös. Turul on olemas ka võrgust eraldatud süsteemid, kuid need on mõeldud kasutamiseks pigem seal, kus võrgutoidet üldse pole.

Müüt nr 5. Päikeseelektrijaam on 100% hooldusvaba. Levinud arusaam on, et päikeseelektrijaama võib pärast paigaldamist unustada. Kui aga soovitakse vähegi investeeringu majanduslikku kasu maksimeerida ning riske maandada, siis oleks mõistlik päikesepargi toodangul silma peal hoida ning süsteemi regulaarselt kontrollida.

Müüt nr 6. Eestis pole päikest. Tõsi, Eestis on vähem otsest päikesevalgust kui mõnes lõunapoolsemas riigis, aga näiteks Saksamaaga võrreldes on meie päikesepaneelide tootlikkus sama. Eesti kasuks räägib aga ka keskmisest madalam õhutemperatuur, mis omakorda tõstab päikesepaneelide efektiivsust.

 

Allikas: Eesti Energia